Soovitan vaadata videot: https://www.youtube.com/watch?v=Ev_PYe3TDYoK
Juhendmaterjal ise on veebis kättesaadav: https://www.palunabi.ee/perevagivald-ja-lahisuhtevagivald#toendusmaterjal
Kellel vaatamiseks või lugemiseks ei ole mahti, siis tegin siin on minu poolt kokkuvõtte, mis tunnisel veebikohtumisel räägiti:
- Kui sa ei soovi EMOsse või arsti juurde minna vigastusi fikseerima, siis võimalik on ise vigastusi pildistada. Pildistama peab aga nii, et saab aru, et see on tõesti ohvri oma ehk et pildil oleks näha kannatanud nägu. Parim viis on võtta suur plaan, et näha, kus see vigastus asub ning siis vigastusest endast väiksem pilt. Sealjuures on oluline, et failiandmeid ei muudetaks (näiteks võivad andmed muutuda ka pidevalt ühest kaustast teise kopeerides), kuna muidu ei ole pärast tuvastatav, mis kuupäev ja kellaaeg on pilt tehtud.
- Väärarvamus on see, et ei tohi salvestada vestlusi ilma teise osapoolelt luba küsimata. Tohib küll enda tarbeks, aga neid ei tohi levitada. Lisaks peab see olema ohvri enda vestlus ehk ohver peab olema tuvastatav (hääl, nägu). Nii ei tohi, et ohver läheb ise kodust ära ja jätab telefoni koju salvestama või paneb lapse telefoni salvestama, et kuulata, mida teine osapool räägib (see on juba ebaseaduslik jälitustegevus). Vestlust ei tohi avalikult jagada, küll aga võib turvalisuse kaalutlustel jagada lähedase turvalise inimesega, isegi on soovitatav seda teha (küll aga tema ei tohi ka seda avalikult jagada).
NB! Kui Snapchatis teed kuvatõmmise, siis teine pool näeb, et vestlusest on pilt tehtud ehk et võimalusel teha kuvatõmmis teise seadmega, et ennast ohtu ei pane.
- Päeviku pidamine, märkmete tegemine iga vägivalla episoodi kohta (nii vaimse, füüsilise, majandusliku kui seksuaalse). Aju tegelikult ei mäleta kõik täpselt, mis juhtus, mälu võib olla petlik, eriti traumaolukordades. Pideva vägivalla puhul võivad sündmused sassi minna omavahel. Päevik peab olema detailne ja täpne, krim menetluses ei piisa sellest ütlusest, et 3 nädalat tagasi juhtus 3 korda midagi, detailid on olulised ehk siis, millal juhtus, mis juhtus, kus juhtus ja miks juhtus (ka eellugu on vajalik ehk mis asjaoludel juhtus). Uurija jaoks joonistub detailse päeviku pidamise puhul välja vägivallatseja musterkäitumine. Selliste märkmete tegemine aitab ohvril enda ka hiljem sündmusi täpsemalt meenutada. Ka kohtu jaoks on selline detailne päevik usaldusväärsem, kuna vastaspoole kaitsja teeb kõik, et näidata näpuga, et näe ta ei mäletagi, ajab sündmused sassi, järelikult valetab. Näiteks, ma ise ei mäletaks pooli vägivalla episoode, kui ma ei oleks neid detailselt bloginud. Meie aju kaitseb meid ka sellega, et ta proovib negatiivsed sündmused nö kustutada.
NB! Mitte ükski tõend ei ole olulisem kui ohvri elu ja tervis. Ehk veendu, et kogutud tõendid oleksid turvalises kohas ega paneks Sind veel suuremasse ohtu. Minul nt oli tehtud salameil üldsegi teises keskkonnas, mida muidu ei kasutanud. Meilis käisin internetis privaatakna kaudu, et ei jääks veebiajalikku jälg maha.
Vägivallatseja võib muidugi olukorda enda kasuks proovida kasutada, et ise filmida ja salvestada, et näidata, et naine karjub lapse peale, hüsteeritseb jms, aga tegelikult salvestust kuulates on aru saada, et mees pidevalt ise ütleb, et näete, naine karjub, aga tegelikult naine ei karju. Spetsialistid näevad selle manipulatsiooni läbi. Jällegi on mul enda kogemus sellega, kus minu kallal vägivallatsenud mees hakkas filmima, kuidas ma ise peksin toa laiali ning ise lõin end ära, et sellega politseisse minna jms. Sellest sai järjekordselt väga hea tõendusmaterjal krim menetluses tema külma ja kalkuleeriva käitumise kohta, mis viitas sellele, et tema on vägivalla toimepanija ja mina ohver.
Minu teada minul jälitusseadmeid peal ei olnud (väga tavapärane on, et autole paigaldatakse seade, et jälgida naise liikumisi, telefonis on app, mis samamoodi näitab asukohta, vestlusi jms). Aga ka sellega ei pea nõus olema ja kui ei ole nõus, on tegemist ebaseadusliku jälitustegevusega. See vabandus kohe kindlasti ei päde, et a la mees muretseb naise turvalisuse pärast ja sellepärast jälgib nt ise Soomes tööl olles, kus naine käib. Ei, ei, ei, see on vaid ohvri kontrollimise eesmärgil. Minu mehel olid ka pidevalt vabandused, et ta tahab teada, kus ja kellega ma olen, kuna nii muretseb mu pärast ega taha, et ma peole läheksin, kuna võib juhtuda, et keegi vägistab mu ära. See võib ju nö armas tunduda, et partner hoolib, aga kõige ebaturvalisem isik mu jaoks oli tegelikult mu enda mees.
Lisaks, ei tasu karta helistada 112 numbrile. Isegi siis, kui vägivallatseja rahuneb või läheb minema, siis kõne on dokumenteeritud, mille põhjal saab järeldusi teha ohvri emotsioonidest, mis võivad samuti hiljem olla oluliseks tõendiks. Tasub isegi kõne veel käima jätta, kuna tihtipeale võib konflikt pärast kõne eskaleeruda ning see on samuti edasiseks kriminaalmenetluseks oluline tõend. Kõned 112 numbrile võivad aidata hõlpsamini saada lähenemiskeeldu.
Alati tasub pärast sündmust võimalusel rääkida juhtunust lähedasele, sõbrannale või Ohvriabi töötajale, kuna kriminaalmenetluse seadustikus on ka sellel oluline punkt, mille alusel on võimalik teo toimepanija süüdi mõista tunnistajate ütluste järgi. Aeg mängib siin olulist rolli, kuna siis on sündmuses kõige vahetumalt meeles ning kriminaalmenetluses on võimalik tunnistajat tõsisemalt võtta.
Lisaks, kui tegemist on inimesega, kes pidevalt kirjutab, saadab sõnumeid, siis ohvri vastutus on see, et ta peab selgesõnaliselt vastama, et ta ei soovi seda suhtlust ega rohkem ise mitte midagi vastama, isegi mitte sõna „mhm“ või emotikon. Napisõnaline vastus on samuti vastus ning võib mängida ohvri kahjuks, et laskus siiski vägivallatsejaga vestlusesse, järelikult soovib ikkagi suhelda. Isegi siis, kui on ühine laps, ei pea teine poolt iga minut teadma, mida laps teeb, kuidas end tunneb, mis tal seljas on jms, ka see võib minna juba ahistava jälitamise alla.
Kui võimalik, ära tõsta pilte, salvestisi ühest kohast pidevalt teise ümber. Oluline on, et metaandmed oleksid tuvastatavad, aga seda võib vähendada pidev failide ringi tõstmine. Kindlasti vaata üle, et ei oleks ühendusi, automaatselt piltide/videote saatmist ühisele meilikontole vms. Sh tasub olla ettevaatlik ka Põnniradari osas, ka seda võib vägivallatseja enda huvides ära kasutada, et teist osapool kontrollida/jälgida.
Kui kahtlustad enda lähedase suhtes vägivalda, siis palun edastada see juhendmaterjal ka talle!
Olge hoitud!
Teie Merli