Hei-hei!
Ega ma Kreeta saarel vaid maratoni jooksmas ei käinud, käisin seal ikka puhkamas ka ning selles blogipostituses jagangi, kus käisime ning mida nägime. Spoiler alertina ütlen kohe, see saar on IMELINE! Soovitan igal juhul reisi sihtkohaks valida!
Igatahes esmalt veidi kuludest. Kuna reisisime väljaspool hooaega, siis koha peal olid hinnad pigem soodsad. Kahetoalise apartmenti koos suure rõduga Chania linnas saime nädalaks ajaks 348.- mille jagasime kolme peale. Autorent kaheks päevaks maksis 41.- ja lennupilet Chania-Tallinn (vahemaandumisega Helsinkis) maksis mul koos käsipagasiga umbes 170.- Mina ostsin sealt üheotsapileti, kuna lendasin sinna Farost. Muidu on alati edasi-tagasi odavam pileteid osta. Ainuke asi, mis oli kallis, oli taksosõit lennujaamast linna ja tagasi. Üks suund 30.- Aga seal ei ole isegi muud varianti, kui takso võtta. Ühistransport sellel marsruudil ei sõida. Sõit ise kestis muidu kuskil 30minutit.
Ainuke pilt, mis mul meie terassist on. Ühesõnaga täitsa mõnusalt suur terass oli ja magamistoas oli ka veel rõdu.
Funfact siia vahele. Lase oma soovid universumisse lendu ja need täituvad! Kuna mu tädi ja täditütar jõudsid Kreetale varem, kui mina, siis nemad läksid hommikul juba meie korterisse ära. Nende käest saingi selle kalli takso hinna teada. Kui seda kuulsin, mõtlesin, et küll oleks tore leida keegi, kes on ka linna minemas ja saab kulusid jagada. Kui ma taksode poole kõndisin, lasi üks inglise härra mind ettepoole ja mina küsisin kiirelt, kas tema on ka linna minemas ja oligi! Lisaks, põhimõtteliselt tema majutusasutus oli meie omast 3 tänavavahet eemal ehk väga lähestikku! Saime kulud pooleks jagada + meil jagus terve sõit nii palju juttu! Nagu oleks oma inimesega jutustanud. Vahetasime ka kontakte ja ta tuli isegi mulle maratonile kaasa elama, mis oli üliäge! Igaks juhuks ütlen kohe ära, et siin keegi liiga elevile ei lähe, et äkki leidsin kellegi. Tegemist oli üle 60a härrasmehega, kellel on minuvanused lapsed, aga tõesti oli tegemist mega toreda inimesega. Mõne inimesega vahetad mõned laused ning juba saad aru, et tema on see nn sinu inimene.
Teine äge asi oli see, et täpselt see sama taksojuht oli hommikul ka minu tädi ja täditütre viinud linna. Taksojuht ütles, et sinna liiga tihti eestlased ei satu ja nüüd ühel päeval kohtas 3 eestlast, keda oli vaja viia veel samale aadressile ka. Chanias pidi olema üle 200 takso ja et mulle just see sama taksojuht sattus. Milline kokkusattumus!
Aga nüüd rohkem siis saare avastamise juurde. Kui olin õhtul kohale jõudnud, läksime järgmisel päeval juba autoga trippima. Esimene sihtpunkt oli Kourtaliotiko Gorge kanjon. Tee peal tegime peatusi ka kahes rannas, mis meile ilusad tundusid. Autoga oli minu jaoks muidugi huumor see, et kui selle kätte sain, ütlesin teenindajale, et see võti ei tööta. Ta võttis siis võtme ja keeras uksed manuaalselt lahti. 😀 Polnud ammu sellist asja näinud ja rendiperioodi ajal mõtlesin ka ikka mitu korda, et see tundub nii kiviaja auto sellessuhtes. 😀 aga see selleks.
Nagu ma siis kirjutasin, et tee peal Kourtaliotiko Gorge kanjoni nägime ilusat randa ja tegime peatuse.
Esimene ranna peatus oli Episkoni rand, kus taustal paistsid ilusad mäed. Muideks, mida ma varem ei teadnud, siis Kreeta saarel on mägedes lumi ja neid lumiseid mäetippe oli täitsa näha.
Ilm läks aina ilusamaks ja sõites tundus üks vaade nii ilus (tegelikult on terve saar ilusaid vaateid täis), et tegime seal peatuse. Tegemist oli siis Gerani cave villagega.
Kourtaliotiko Gorge kanjon oli kindlasti selle päev tipphetk. Sinna sõit oli juba I M E L I N E! Seal mägede vahele sõit mõjus kuidagi nii pompoosselt. Kui Kreetale minna ja mäed meeldivad, siis see minu meelest must visit place! Praegu enda galeriid üle vaadates nägin, et olin teinud palju videosid, aga vähe pilte… Igatahes käisime seal nii all kui üleval matkamas. Aga otsisin netist mõned faktid, mille poolest see on tuntud:
-
Võimsad tuuled ja “kurtamise” helid: Kanjon on saanud oma nime sõnast kourtala, mis tähendab “plaksatusi” või “kurtamist”. Seal puhuvad tuuled nii tugevasti läbi kivide ja kitsaste lõhede, et tekivad kummalised, kõlavad helid — nagu plaksutused või vile.
-
Muljetavaldav loodusvaade: Kanjoni seinad on kohati üle 600 meetri kõrged ja moodustavad dramaatilise ning võimsa maastiku. Paljud leiavad, et see on üks Kreeta kõige maalilisemaid kanjoneid.
-
Püha Nikolaose kabel: Kanjoni sees asub väike, iidne kabel, mis lisab paigale müstikat ja vaimset tähendust.
-
Vesi ja juga: Kanjonit läbib Kourtaliotiko jõgi, mis moodustab allavoolu ka kauneid jugasid ja lõpuks suubub Preveli rannas merre.
Matkades oli näha ka võimsaid jugasid, aga sellest on mul vaid videod.
Vahepeal oli ka treppe. Sääremarjad said seal üles alla tatsates korraliku trenni.
Järgmisena võtsime suuna Kreeta pealinna, Irakleiosse, kus käisime söömas ja niisama ringi jalutamas. Nii palju kui vähe seal olime, siis meie “kodulinn” Chania tundus palju nunnum, millest räägingi järgmises postituses. Lisaks kirjutan veel Kreeta lõunarannikust, kus ringi sõitsime.
Seniks aga loodame, et see soe ka ükskord siia saabub!
Merli