Ühel hommikul pidime juba öösel ärkama. Ma nüüd enam ei mäletagi, kas kl 3 või oli kl 3 start, igatahes mega vara. Meil oli vaja sõita Bali lõunaosast põhja poole. Nimelt pidime jõudma Lovina Beachi, kus läksime paaditripile, et näha delfiine ja nendega koos ka ujuda. Wautsiwow! Ma niiiii palju käinud igasugu paaditrippidel, kus on lubatud, et täna näeb raudselt delfiine, aga never happen. Nüüd siis lõpuks see tõesti juhtus ja sai neid nähtud nii vee all kui ka vee peal. Tuleb tõdeda, et arvasin, et nad on palju suuremad. 😀 Reaalsuses olid seal väikesed nunnud delfiinid. Ja kui palju neid oli!
See varahommikune taevas Lovina Beachil oli imeline.
Sõit sinna, kus delfiine nägi, oli üsna pikk ja kuna öö oli pm vahele jäänud, siis mina leidsin ikka viisi, kuidas selles kitsas paadis magada. Panin siia kõrvale võrdluseks teise pildi, et näeksite, kui kitsas see paadike oli.
Nad olid niii nunnud.
Niimoodi sai selle paadi kõrval snorgeldamise varustusega “ujuda.” Vee all nägi ujuvad delfiine. Päris kõvasti pidi end muidugi kinni hoidma, sest see paat liikus kiiresti ja lõpuks olid mul käed täitsa rakkus.
Pärast delfiine käisime koralle ka vaatamas. See oli ka mega ilus. Mul telefoni kaasas ei olnud ja ühtegi pilti sellest ei ole, aga teised tegid pilti, kuidas ma vahepeal selle paadi asjanduse küljes hiljem sõitsime. 😀
Pärast delfiinide vaatamist sõitsime sellisesse kohta nagu Nuanu creative city. Nuanu Creative City on suur, uuenduslik ja hübriidne loomelinnak ja kogukonna-projekt. See pole traditsiooniline linn, vaid integreeritud loome- ja elukeskkond, kus kunst, kultuur, tehnoloogia, wellness (tervis & heaolu), haridus ja loodus ühenduvad üheks suureks inspireerivaks kogemuseks. Seal oli tõesti palju ringi vaadata. Lausa nii palju, et seal sees pidi ringi liikuma kohaliku bussikesega, jala neid vahemaid oleks andnud käia…
Mulle meeldisid seal väga need Tomorrowlandi kujukesed.
Nuanus oli nt ka botaanikaaed.
Loomulikult oli seal beach club, kus mõnus muss käis päev läbi.
Eelmises osas jäi rääkimata, et käisime Ubudis Pyramid of Chis, kus käisime siis helirännakul. See toimus massiivsetes spetsiaalselt ehitatud püramiidstruktuurides (nt Pyramid of the Sun ja Moon), kus helid, ruumigeomeetria ja sagedus töötavad koos, et mõjutada keha, mõtteid ja energiat sügaval tasandil. Meie olime päikese püramiidis. Mind mõjutas see helirännak niivõrd sügavalt, et suht magasin terve sessiooni. 😀 Me lamasimegi seal maas madratsitel, üsna pimedas ruumis ja silmaklapid peas. Mul oli seal väga magus uni.
Selle aasta Bali üks higlighte oli Taman Beji Griya Waterfalli külastus, kus tegime läbi ka pühavee rituaali. Taman Beji Griya Waterfall on püha koht, kus toimub traditsiooniline balilaste puhastumis- ja rituaalkogemus, mida tuntakse kui Melukat ehk vaimset puhastumist ja hinge uuendamist. Melukat rituaal on sügavalt Balinese kultuuri osa, mis aitab inimestel puhastada negatiivset energiat, saada emotsionaalset kergendust ja kogeda sisemist uuendust. Ise tundsin küll, et see kogemus tegi mu hingeliselt niivõrd puhtaks, et tuleb tunnistada, et pärast tööle minna ja vägivalla teemadega edasi tegeleda oli kohati too much minu jaoks. Ma ei oska seda seletada, aga tundsin pärast seda hingeliselt tõesti väga puhta lehena end. Kedagi huvitavad rituaalid ja spirituaalne maailm, siis see koht on must go!
Rituaali alguses pidime selga panema endale sorongid ja kätte saime annid, mida hakkasime erinevates kohtades palveid lugedes pühakute jaoks andma. Rituaali lõpus olimegi kõik õnnistatud riisiteradega ja käe ümber saime paelad, mis näitavad, et oleme rituaali läbinud. Kui see pael peaks katki minema, tuleb see siiski alles hoida, kuna see toob õnne.
Alguses saime olla kuivalt, aga mida edasi, seda rohkem märjemaks saime. Ühe kose all saime kõik koos käest kinni karjuda endast kõik välja. Päris vabastav kogemus oli.
Loodus seal oli ka hingematvalt ilus. Pühapaik siiski.
Lõpetuseks fotomeenutusi ka teistest Bali hetkedest.
Kahel õhtul käisime ikka Canggus peol ka. Ühel õhtul Mexicolas jalga keerutamas ja teisel õhtul Mesa ööklubis. Viimases ma kaua olla ei suutnud, kuna seal tehti sees suitsu ja mul hakkab sellest füüsiliselt halb ning jalutasin sealt varakult meie villase
Villas tekkis meil ka enda koer (ok tegelikult oli ta meie valvuri oma), aga ta käis päris palju meie juures chillimas. Üsna armsake oli teine.
Ühel päeval käisime enne trenni ka Omni Wellness clubis lebotamas.
Vahepeal sai end ikka lille ka löödud. 🙂
Käisin see aasta oma lemmikpoes, Billie’s Bali ka, kus sain jällegi palju suveniire kaasa ostetud. 🙂
Selline see Bali reis sellel aastal oligi. Sellel aastal võttis saar mind kuidagi hoopis teistmoodi vastu ja nüüd tunnen, et tahan sinna uuesti reisida. Sellel saarel on tõesti oma müstika ning tahan seda kindlasti uuesti kogeda!
Uute reisimisteni!
Viimase hommiku viimane jooks.